Vaikuse vägi Mine oma hinge kambrisse ja sule uks Mine oma hinge kambrisse ja sule uks Hoolitse,
Et sind keegi ei sega Ei telefon,
Ei ukse kell,
Ei ka teised inimesed Kui istud,
Istu sirgelt,
Selg toetatud Jalad kindlalt maas,
Käed rüppes Kui lamad,
Siis lama sirgelt Mine oma hinge kambrisse ja sule uks Mina mu hinge isandat,
Kiida mu hing Isandat,
Isand,
Aina oled väga suur Austuse ja iluga oled sa ennast riietanud Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga Sa tõmbad taevad laiali,
Nagu telgi vaiba Sa võlvid oma ülemad toad vette peale Sa teed paksud pilved oma tõllaks Sa sammud tuuled iigadel Sa teed oma käskealgamüks Tuuled,
Oma teenijaiks,
Tuleleegid Sa rajasid maa tema alustele Nõnda,
Et see ei kõigu mitte ei algi ja kõigalest Ulgu merega kui rõivaga Katsed tema,
Mägede peal seisavad veed Kui palju on sinu töid,
Isand Sa oled nad kõik teinud tarvesti Laulda,
Isandale,
Oma eluaja Sina saadad allikaist ojad jooksma Need voolavad mägede vahel Nad joodavad kõiki metsloomi Metseslit kustutavad seal oma jaan Nõevalinnud asuvad elavanend äärde Okste vahel nad teevad häält Sa lased tärgata rohuloomadele Horased inimeste tarpelt Tuua leiva välja imese südant Isanda puud saavad toidust küllalt Haustuse ja iluge oled sa ennast riietanud Sa teed ennast valgusega Nõmbad taevad laia,
Sa võlvida maa Ülemad toad vette peale Sa teed paksud pilved oma Sa saab moods,
Tuu Kest kuis on ta au igavesti Pissand rõõmustagu oma tegudest Tema kes vaatab ilma maad On ta,
Et see vabiseb Kes puudutab mägesid ja need suitsevad Vaikuse vägi Vaikuse vägi
